|
|
|
|
|
Mittetulundusühing "Eesti Supervisooni Ühing"
asutati aprillis 1997 ja on tänaseks tegutsenud juba pea viis aastat.
See on parajalt pikk aeg, et teha väike kokkuvõte, vaadata tagasi
ja püüda visualiseerida tulevikku.
Tagasivaade ehk ajalugu:
1998 aasta kevadel lõpetas Saksa Supervisooniühingu DGSv liikme, pereterapeudi
ja superviisori Achim Fritzshe poolt läbiviidud kahe ja poole aastase
koolitusprogrammi ligi veerandsada superviisorit. Et meie väljaõppest
moodustas suure osa praktika üsna koolituse algusest peale, siis oli
alguse põhiküsimuseks ja probleemiks kust saada praktika kogemust.
Olime valmis tegema supervisiooni tasuta Eesti lastekodudele ja lepingu
järgi seda koguni aasta peale lõpetamist. Aga ega keegi meid eriti
ei tahtnud. Küllap ajas hirmu peale see võõras sõna ja et me ise nii
hakkamist täis olime ning hästi selgitada ei osanud, mis asi see supervisoon
on ja mis temast kasu võiks olla. Kardeti ka, et oleme mingi kontrolliv
või hindav kuri silm, kes vaatab ja ütleb pärast mis on valesti ja
kes tegi valesti. Supervisiooni olemuse selgitamiseks ei aidanud ka
kuigivõrd definitsioonid nagu: supervisioon on interaktsiooni protsess
mõistmaks vastastikuse mõjutamise protsessi ja dünaamikat või supervisioon
on professionaalse käitumise süstemaatiline peegeldamine või supervisioon
on nõustamine, mis on seotud tööprotsessiga. Muidugi tekib sellest
inimesel siis mingisugune aimdus võrreldes sellega, et ta enne midagi
ei teadnud, kuid selle peale ta küll ei kiirusta oma asutuse uksi
lahti tegema ja ütlema, et tere teid me just ootasimegi, kus te varem
olite, hakake selle supervisiooniga nüüd kohe pihta. Nii, et selle
55 praktikatunni kokku saamine oli mõnegi jaoks meist päris raske
ülesanne. Lisaks tuli leida enesele superviisor ( neid siis Eestis
tegelikult polnudki ja seega tuli kasutada arvestatavaid terapeute)
ja saada temalt 45 tundi supervisiooni. Nimetame selle perioodi valgustamisajastuks.
Ja parimaks valgustusmeetodiks osutus mitte loeng supervisiooni teemadel,
mitte kirjalik ülevaade supervisiooni sisust, ainest, eesmärkidest
ja sekkumisstrateegiatest vaid reaalne supervisiooniseanss, nn. näidissupervisioon,
kus iga osaleja sai tunnetada ennast selles protsessis. Peale koolituse
lõpetamist mõneks ajaks ühingu aktiivne tegevus vaibus, saabus nö.
pinge languse periood. Töö ja muude lühiajaliste kursuste kõrvalt
ligi kolm aastat intensiivselt õppida polnud just kerge.
Siin ja praegu...
Praegu õpib supervisiooni meie õpetaja käe all juba poolteist aastat
uus grupp. Meie aga tegutseme kes rohkem, kes vähem aktiivselt superviisoritena
ja põhihariduselt on meie hulgas psühholooge, terapeute, arste, sotsiaaltöötajad,
pedagooge. Ainuüksi supervisioonist ei ela küll keegi ära. Hetkel
on ühingul käigus kaks üle Eestilist lepingut sotsiaalsfääris ning
kolmas läbirääkimiste faasis, seal on hõivatud kõik ühingu liikmed,
kes soovivad. Lisaks tegutsevad superviisorid omal käel. Ühing ei
ole oma teenust siiani pakkunud välja firmadele, küll on aga firmades
töötatud omal käel. Aktiivsemate liikmete kokkusaamised toimuvad keskmiselt
kord kuus , siis on võimalik saada ise oma juhtumitele kolleegidelt
kovisiooni. Algjärgus on oma kodulehekülje loomine. Töötame välja
supervisiooni koolituse standardeid, et alustada ka ise edaspidist
superviisorite koolitamist Eestis. Oma suuremate projektide lõpetamisel
teeme alati kirjaliku rahulolu uuringu ja võime öelda, et oleme nende
tulemustega rahul olnud , niisamuti ka tellija pool. Mis puudutab
meie teenuse hinda, siis sõltub see töö mahust ja on seega alati läbirääkimiste
objekt. Samas ei saa superviisorite tunni hind kuidagi olla väiksem
kui see, mis keskmiselt auto remontimise eest võetakse.
Tulevik
Kavatseme edaspidi oma töödest ja tegemistest aktiivsemalt
teada anda ja selle läbi võtta rohkem vastutust sotsiaalsfääris
toimuva eest. Selleks siis ka kavatsetav kodulehekülg. Plaanime
hakata korraldama regulaarseid üle kahe aasta toimuvaid supervisiooni
teemalisi konverentse, et aidata kaasa abistaja elukutse esindajate
eneseteadlikkusele ning kajastada selle olulise nõustamisvaldkonna
uusi arengusuundi.
Loodame, et supervisioon saab Eestis olema abistava elukutse esindajate
töö loomulik osa.
Ester Väljaots |
|
|
|