Hoiakut võib vaadelda kui kalduvust reageerida
objekti või isiku suhtes pooldaval või mittepooldaval viisil.
Hoiakulise käitumise vastand on neutraalsus. Tulenevalt oma
soost ja kasvatusest (pere ja ühiskonna mõjud) omame kõik mingeid
eelarvamusi - hoiakuid - stereotüüpe vastassoo ja oma sookaaslaste
suhtes. Hoiak tuleb ilmsiks tavaliselt suhtlemise esimestel
sekunditel kas mittesõnalise või sõnalise käitumise kaudu. Teadvustamata
kujul on hoiakul tugev mõju vastastikusele interaktsioonile
- nii sellele konkreetsele suhtlemisaktile kui ka järgnevatele.
Sõltuvalt oma soost ja teadvustamata suhtumistest mõjutab terapeut
nii raviprotsessi kui ka selle tulemusi. Woet L. Gianotten on
vaadelnud terapeudi käitumist sootüüpilisuse seisukohast: |
- Meesterapeudi sootüüpiline käitumine sisaldab
kalduvust fokusseeruda meespatsiendi vajadustele ja naispatsiendi
vajaduste ignoreerimist.
- Naisterapeudi sootüüpiline käitumine sisaldab alistuva käitumise elemente meespatsiendi suhtes ja empaatiat naispatsiendi suhtes.
- Meesterapeudi mittesootüüpiline käitumine sisaldab vähest respekti meespatsiendi suhtes ja riski erootilisele ülekandele naispatsiendi suhtes.
- Naisterapeudi mittesootüüpiline käitumine sisaldab kalduvust ignoreerida meespatsiendi vajadusi ja fokusseeruda naispatsiendi vajadustele.
|
Igaüks neist teadvustamata suhtumistest võib
mõjuda raviprotsessile negatiivselt.
Hoiakulist käitumist võib vaadelda ka sooliste õiguste eest
võitlemise kontekstis:
|
| õiguslus |
iseloomustus |
| Vanaaegne meesõiguslane |
"kõik on looduse poolt paika pandud" |
| Kaasaegne meesõiguslane |
"mitmekesisus ja eripärad
on väga head, kuid jätkem juba kord see diskrimineerimise
jutt!" |
| Kaasaegne naisõiguslane |
"soorollid on kaasajal tähtsusetud" |
| Vanaaegne naisõiguslane |
"kõigega, mis mehed teevad saavad
naised paremini hakkama" |
|
Mõnikord ei pruugi meie endi arvamus meie hoiakute või nende
puudumise või mõju suuruse kohta langeda kokku nende mitteverbaalsete
ja verbaalsete märkidega, mida me anname interaktsiooniprotsessi
ja mida tajub meie suhtluspartner, patsient või klient.
Soost tulenevad eelarvamused või nende puudumine mehe ja naise
rolli kohta ühiskonnas annavad värvingu raviprotsessile. Oma
tüüpilise osa ja selle gradatsiooni teadvustamine saab olla
esimeseks sammuks selle mõju vähendamise ja professionaalse
neutraalsuse suunas. |
