Stress
Stress-reaktsiooni käigus tekkivat sümtomite kompleksi nimetas stressiteooria rajaja Hans Selye üldiseks adaptatsiooni sündroomiks.
Stressi võib jagada krooniliseks ja akuutseks stressiks. Alljärgnevas kehtestava käitumise kontekstis on fookuses krooniline stress, sest stressi mõjutavad käitumismustrid on elu jooksul välja kujunenud ning püsivad.
Inimeste stressitaluvus on erinev ja seda mõjutavad mitmed faktorid. Salutogeensed ehk stressitaluvust tõstvad mõjurid on järgmised: loovus, intelligentsus, energilisuse ja aktiivsuse kõrge tase, hea sotsiaalsete sidemete loomise ja säilitamise võime, empaatiavõime, iseseisvus, eneseväärikuse tunne, seesmine enesekontroll, optimism, probleemide paindliku ja realistliku lahendamise võime, hea kontroll oma impulsside üle. Need kõik on ühtlasi ka hea kehtestamisoskuse eelduseks.
Mida enam eksisteerib stressitaluvuse tegureid seda suurem on tervena püsimise võimalus.
Eesti kontekstis - väga varajane haigestumus ja suremus südamehaigustesse , tuleks võimalikult püüda vähendada nn. pöörduvate riskitegurite mõju südametervisele ja üks, mida igaüks päris kindlasti saaks teha on stressi vähendamine. Mõnikord tundub mugavam alustada kehast (dieedid, suitsetamine, liikumine) kuid ei maksa unustada, et keha ei ole midagi eraldiasetsevat vaid tihedalt seotud ja mõjutatud sellest, mida ja kuidas me mõtleme, ütleme või kuidas oleme suhetes teiste inimestega.
Südamehaiguste riskitegurid
| Pöördumatud |
Pöörduvad |
| Vanus |
Kõrgenenud vererõhk |
| Meessugu |
Kõrgenenud vererasvade sisaldus |
| Pärilikkus |
Kõrgenenud veresuhkur |
 |
Ülekaal |
|
Stress |
|
Suitsetamine |
|
Vähene füüsiline aktiivsus |
Kehtestav käitumine
Inimkäitumise võib paigutada teljele, mille ühes otsas on alistuv käitumine ja teises otsas agressiivne käitumine, kehtestav käitumine jääks nende vahele.
Olles loomariigiga tihedalt seotud kaldub inimene olukordades, mis paistavad talle ähvardavatena käituma kas alistuvalt või agressiivselt, mis pole pikemas perspektiivis hea ei tema enesehinnangule, tervisele aga ka suhetele.
Alistuv käitumine on käitumisviis, kus enda vajadused, soovid surutakse maha ja lubatakse teisel saavutada oma tahe.
Mitteverbaalsed tunnused:
- Õlakehitused
- Pilkkontakti vältimine
- Vaikne hääl
Verbaalsed tunnused:
- Kahtlev kõnemaneer
- Segane eneseväljendus
- Enda ärakasutamise pakkumine
- Avaliku konflikti vältimine
Agressiivne käitumine - agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul.
- Oma arvamust esitab faktina
- Kasutab kõnes ähvardusi
- Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline
- Taotleb viimase sõna õigust vestluses, mis on talle tähtsad.
- Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused
- Süüdistab
Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontrolli
Kehtestav käitumine - käitumisviis, mis võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist ahistamata ja tema üle domineerimata.
- Toetub faktidele
- On teadlik oma ja teise tunnetest
- Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega
Kehtestamisoskus on arendatav.
Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest.
Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele.
Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust.
Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat: fakte, mõtteid-järeldusi-hinnanguid, tundeväljendusi ja soove ning neid situatsioonile sobivalt kasutada.
Inimesed edastavad suhtlemises kolme liiki sõnumeid:
- Täissõnumis on esitatud kõik neli kategooriat ja see on kehtestav sõnum.
- Osalises sõnumis on osa kategooriaid välja jäetud: tundepurse, millega ei kaasne selgitust, hinnangud, millega ei kaasne tundeid jne.
- Risustatud sõnum on stressivaba õhkkonna kõige suurem mürgitaja.
Väljendatakse soove, millele üksnes vihjatakse, kõik kategooriad on olemas kuid varjatud kujul.
Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele.
Enamasti on meil suheldes ikka tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega juhul kui me neid salajasel kokkuleppel lihtsalt ei eira. See on igapäevaelu ja miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas, parema elukvaliteedi suunas läbi kehtestamisoskuste parendamise.
Ester Väljaots
OÜ EGO-Koolitus
superviisor,
konsultant
52 82 315
ester@ego-koolitus.ee
www.ego-koolitus.ee
 |
