Training Of A Staff Of Institutions For Mentally Disabled People.
Creative way of taking the anamnesis; healing process
Mõtteid ühte head ja kasulikku raamatut lugedes
HIV-nakkus, meie igapäevane konkurent ideaalse partneri otsinguil?
Stress ja kehtestav käitumine
Questions and opinions of young Estonian men about sexual health and sexuality.
Sexuality-related vocabulary
Supervisioonist
Armastus ja seksuaalsus
Neutraalsus
Loojast ja loomisest läbi mütoloogia

HIV-nakkus, meie igapäevane konkurent ideaalse partneri otsinguil?

Asudes täna seda artiklit kirjutama, otsustasin esmalt külastada www.eurohiv.org kodulehte, et viia end kurssi viimaste trendidega selles vallas. Et nii suure hulga riikide statistikat kokku saada ja analüüsida on aeganõudev, siis on sealsed andmed tavaliselt küll umbes aasta kuni kahe tagused. See-eest aga väga ülevaatlikud ja mõtlemisainet pakkuvad. Kuidas on siis lood Eestis võrreldes Ida, Kesk ja Lääne Euroopa riikidega?

Kokkuvõtted olid 2005 aasta seisuga. Oma üllatuseks nägin, et Eesti torkab silma kahe asjaoluga – HIV nakkuse kõrge taseme ja statistika puudumisega. Nimelt ei ole meil seda andmeallikat külastades võimalik teada saada, kuidas meil nakkus levib, kas meie suur hulk nakatunuid on saanud selle külge homoseksuaalsel teel, heteroseksuaalsel teel või narkootikume veeni süstides ja seda kõike ei tea me juba aastast 2002 . Teised madalama nakkuslevikuga riigid seda teavad enda kohta ja ka avaldavad.

Meie niisiis kas ei tea, ei taha teada või teame, aga ei taha, et teised teavad. Eks juba vanasõnagi ütleb, et „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“, tundub, et statistika koha pealt järgimegi seda tarka ütlust. Selle fakti valguses tekib mõistagi küsimus, et millele toetudes siis on planeeritud meie ennetustegevus. Ennetus igatahes toimub ja riiklikud programmid on olemas juba 90ndate algusest ning kõik nimetatud sihtgrupid on tegevustega ka kaetud.

Eesti siseselt on info olemas www.tervisekaitse.ee, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi kodulehtedel. Infot saab nakkusjuhtude arvu, nakatunute vanuse, soo ja geograafilise paigutuse kohta Eestis. Kõige üldisem ja operatiivsem statistika on www.tervisekaitse.ee -l , tabelid aastast 1988, kui ilmnes esimene nakkusjuhtum. Loomulikult ei ole poliitiliselt korrektne teada nakatunute rahvust. Samas kui me ei taha pead liiva alla toppida nagu jaanalinnud, siis terve mõistuse seisukohast on oluline teada, mis mahus ja mis keeles trükkida infomaterjale ning ette valmistada koolitajaid/õpetajaid/noorsootöötajaid. Niisamuti, mis proportsioonides peaks ennetustegevus jagunema sihtgruppide järgi. Kahtlemata saab seda kõike ka oletada toetudes olemasolevale avaldatud infole Eesti kohta ja jälgides seda, kuidas kulgeb nakkus mujal maailmas.

Leidsin erinevaid ülalnimetatud allikaid uurides päris huvitavat infot, millest toon siinkohal välja osa trende:

Üldiselt:
Registreeritud HIV nakatunute koguarv seisuga 11 mai käesolev aasta - 5965 inimest, oletatav ~2 korda suurem, uute nakkusjuhtude arvu vähenemine viimastel aastatel ja samal ajal ka teiste sugulisel teel levivate nakkusjuhtude arvu vähenemine, B ja C hepatiidi juhtude arvu vähenemine, keskmine HIV-testide suurem arv aastas viimastel aastatel (üle120 000, varasem alla 100 000).

Spetsiifiliselt:
HIV positiivseid rasedaid on aastail 2000 kuni 2007 leitud 631 (enamasti vanuses 15-24), viimasel neljal aastal ~ 120 juhtu aastas, tänaseks on sündinud 25 nakatunud beebit; nakatunud naiste osakaalu kasv on aeglane kuid pidev ja vanusegrupis 15-19 kiire, ületades käesoleval aastal selles vanusegrupis meeste arvu ; uute HIV nakkusjuhtude osas kinnipeetavate osakaalu vähenemine 30%-lt 19%ni viimastel aastatel; üle 60% Tervise Arengu Instituudi poolt mõni aasta tagasi küsitletud noortest vanuses 10 kuni 29 eluaastat arvasid, et sääsed võivad levitada HIV-i (küsitleti ~6500 noort üle Eesti). Neid trende vaadates tundub tõesti, et HIV nakkuse levik Eestis on pidurdumas ja nakkuse levik kaldumas veenisüstivate narkomaanide seast noorte heteroseksuaalsete inimeste hulka. Seda perioodi ilmestab nakkuse suhteliselt aeglasem levik ja nakatunud noorte naiste suurenev hulk.

Vanusegruppi 15-24 iseloomustab ülimalt loomulik ja looduse poolt programmeeritud vajadus leida endale partner ja luua püsisuhe. Nii on see olnud läbi aegade. Kahjuks nii nagu eelmistes põlvkondades, on ka selle põlvkonnaga nii, et vähe on neid, kes kohtuvad, armuvad, alustavad armusuhet/abielluvad ja siis elavad õnnelikult koos sellesama esimese ja ainsa partneriga kogu ülejäänud elu kasvatades üles palju toredaid ja armsaid lapsi. Kindlasti on keegi, kes teab kedagi, kellel nii on läinud, minagi tean. Kellel nii läheb, on õnnelikud inimesed, arvatavasti juba väga noorena sotsiaalselt küpsed ning saanud kodunt kaasa hea suhtlemisoskuse ning palju soojust ja mõistmist. See on ilus muinasjutt armastusest ja suhtest. Suhtest millega kuidagi ei lähe kokku anonüümses aidsikabinetis HIV testimine, analüüsi vastuse ootamine ja kondoomide varumine. See kõik pole üldse romantiline ega erutav kui ehk kondoomide ost välja arvata. Elu teeb muidugi muinasjutu suhtes omad korrektiivid, aga kahjuks tõenäosus, et korrektiiv mõtlemises ja seksuaalkäitumises turvaseksi mõttes saabub veidi hiljem kui ebameeldiv nakatumine, on just selles vanusegrupis viimastel aastatel küllaltki suur.

Elina Haavio Mannila uuring „Seksuaalsed tavad ja hoiakud Eestis“ (raamatus „Seksuaalsus Eestis“) näitab, et eestlastel on elu jooksul keskmiselt 5(naistel)-13(meestel) partnerit, Eestis elavatel muudel rahvustel 5(naistel)-15 (meestel) partnerit; paralleelsuhteid ehk abieluväliseid suhteid kooselu kõrval omas küsitluse ajal eestlastest 35% meestest ja 24% naistest, venekeelsetel vastavad arvud 39% ja 21%. Kujutlegem siis olukorda, kus kohtuvad kaks igati keskmist 24 aastast noort, kes on nüüdseks piisavalt sotsiaalselt küpsed, et luua püsivat liitu. Oletagem, et nad olid alustanud seksuaalelu olles 17,5 aastat vanad, nagu pakub statistika keskmiseks suguelu alustamise vanuseks Eestis.

Oletame, et naisel oli enne kui ta kohtas seda meest 3 suhet ja mehel 6, nende kummagi eelnevatel partneritel samuti siis vastavalt soole igal kas kolm või kuus ja omakorda nendel siis ka igal kas 3 või 6 jne. (Hiljem lisandub elu jooksul veel kummalegi 2-7 partnerit koos oma ajalugudega). Arvutagem: ...... Veel on võimalik taustainfosse lisada matemaatikaülesanne teemal: iga mitmes noor vanusegrupist 15- 24 on nakatunud Tallinnas /Ida –Virumaal ja mitu % elanikest vanusegrupis 15-24 on nakatunud? Algandmed otsi internetist!

Õnneks ei ole HIV siiski seksuaalsel teel nii nakkav kui veeni süstides... Olen ise 90ndate keskel AIDSi Keskuses töötades nõustanud juhtumit, kus HIV-positiivsega kaitsmata vahekorras olnu ei nakatunud, mõistagi on tuua ka vastupidiseid näited.

Arvestades HIV nakkuse trendi Eestis – heteroseksuaalne nakatumine vanuses 15-24 eluaastat, on ilmselt aeg möödas õppefilmidele, kus vene keelt kõnelev noor sõidab trammis Kopli suunas ja räägib, kuidas ta nakatus veeni süstides ja kuidas tema ja tema partner on praeguseks süstimise lõpetanud ja leidnud, et elada saab ka HIV-ga. See film on fakti konstateering. Lisaks tekitab ta selles, kes ise veeni ei süsti arvamuse, et küllap jah sellised seda nakkust muidugi saavadki, aga tema ise on väljaspool ohtu jumal tänatud.

Ennetuse mõttes peaks nüüd uue sõnumiga filmi tegema kui juba veidi hiljaks pole jäädud. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Selle aasta sügisel saab otsa Global Fund`i rahastatud ennetustöö Eestis ja meie oma riik ning ministeeriumid peavad teema üle võtma ning tegevusi jätkama. Kuuldavasti on haridussüsteemis selle teemaga seis sama, mis eelmise sajandi lõpuski. Kui Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuring noorte hulgas näitas, et korrektseid teadmisi HIV-i levikust omas vaid 25% noortest, siis paistab, et kokku 2 akadeemilist tundi HIV teemal kogu kooliaja vältel on praegust epidemioloogilist olukorda silmas pidades vist vähevõitu.

Tegelikult on elu näidanud, et epideemiad käivad lainetena, neil on oma algus, haripunkt ja vaibumine ka siis kui inimene eriti midagi ei tee, et seda peatada. Kas ootame ära? Juba ta ju ongi vaibumas. Mida siis soovitada praegustele noortele, palju neid variante ju pole. Kõige kindlam on üleüldse mitte kellegagi mitte kunagi seksida. See sobib väga vähestele. Kui kõik seda varianti järgiksid, siis sureksime kindlasti välja. Järgmine variant on absoluutne truudus- ei sina ega su partner pole olnud kunagi kellegi teisega, ei ole ega saa ka kunagi olema. See on hea mõte, aga kipub praktikas muutuma nn. sarimonogaamiaks, kus järjestikuseid truusid suhteid koguneb 24ndaks eluaastaks juba üks jagu. Viimane variant on seks kondoomiga. Lisavariandid: käsiseks, vastastikune käsiseks.

Kogu see keeruline olukord annab uuele põlvkonnale võimaluse mõtiskleda ja arutleda seksi, suhete ja armastuse üle, see omakorda võib tuua kaasa uue kvaliteedi inimsuhetesse üldse, sest osutub eluliselt tähtsaks ausus ja avameelsus paarisuhtes.

Ester Väljaots
16.05.07.a.